Kaitseminister Sven Mikser vastas täna valitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul oleks majandusministril olnud parvlaevade hankes keeruline tunnistada Väinamere Liinide esimest pakkumist nõuetele vastavaks.
- Kaitseminister Sven Mikseri sõnul ei ole MKMi parvlaevade teine hange peatatud. Foto: Eiko Kink
Mikser nentis, et on end vaid uudiste vahendusel kurssi viinud. Ta lisas, et ei ole konkreetseid otsuseid teine hange kehtetuks tunnistada, kuna rahandusministeeriumil on kahtlustus, et esimene hange Leedo pakkumisega vastas tingimustele. Praamihanget ei ole peatatud.
Esimesel katsel tunnistas MKM Väinamere Liinide pakkumise mittevastavaks ning leidis, et puudusid asjakohased kinnitused ja tõendid, et Väinamere Liinidel oleks võimalik kasutada kolme laeva ning need kümne aasta pärast riigile müüa.
Mikseri sõnul on MKMil aega viis päeva, et rahandusministeeriumi audiitoritele vastata ning anda hinnang, miks esimene hange tunnistati kehtetuks. Ta lisas, et kindlasti peab olema riigil võimalus pakkuda maksumaksjale võimalikult soodsat ja kvaliteetset praamiühendust. „Ma loodan, et vaidlus kulgeb positiivselt. Vabandan saartel elavate inimeste ees ja nende ees, kes peavad mandri ja saarte vahel liikuma, et taoline segadus avalikkuses toimib. Valitsus töötab selle nimel, et praamiühendus toimiks inimeste jaoks,“ rääkis Mikser.
Mikser lausus, et ei hakka kinnitama süüdistusi, nagu oleks Leedo raha Reformierakonnale liiga armsaks saanud. Hankevaidlused on ministri sõnul pigem tavapärane kui erakordne. „Vaidluse tulemusena saab selgeks, kas on tegemist lihtsalt juriidilise asjaga või on siin poliitilised mõjud ka,“ märkis ta.
Mikser ütles, et kindlasti on avalikkus saanud segaseid signaale, ent kordas taas, et see on hangete puhul pigem reegel kui erand. „Vaidlustes sünnib tõde ja ma usun, et see ei ole viimane riigihankevaidlus, mida avalikkusel tuleb pealt näha,“ lisas ta.
Seotud lood
Majandusminister Urve Palol on suur šanss minna ajalukku praamikuningas Vjatšeslav Leedo nn alistajana ehk teha ära see, mida ei suutnud tema eellased Meelis Atonen ja Juhan Parts: lõpetada ühe erafirma kulukas kosutamine riigi rinnal, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.